Kultuur ENSV-s. Kas vaba looming või riiklik tellimus? Nõukogude võim taastati 1944. Aastal. Eesti NSV võimustruktuur sarnanes Nõukogude Liidu omaga juhtiv koht oli kommunistlikul parteil. Nõukogude võim tahtis Eesti NSV-d eraldada läänemaailmast, nende arengust ja suundumustest. Nad üritasid vaikselt hakata Eesti kultuuri asendama Nõukogude Liidu omaga. Selleks püüti hävitada iseseisvusaegset ilukirjandust. Kirjanduse tellimine välismaalt oli äärmiselt piiratud. Ühiskonnast ei kadunud ka kunagi tsensuur. Selleks tagati julgeolekuorganid. Eesti kultuur oli jaotatud kaheks: välis-ja kodueesti kultuur. 1944.aastast läksid paljud loovinimessed pagulusse, et jätkata seal oma senist tegevust, kuid eestlased ei näinud nende loomingut kuni 1980. aastate lõpuni. Haritlaste põlvkon langes ideoloogilise terrori ohvriks. Selle tagajärjel nende loometegevus kahanes
Rõhutati just madalaid, räpaseid ja tabuteemasid, et kiskuda välja mõtted, mille inimesed muidu maha salgasid. Ka Piret Viires toob oma artiklis „Eesti punkluule sõnum“ punkpoeetide eripärasid loetledes välja kõnekeelsuse, madalate teemade poetiseerimise, võõrtähtede kasutuselevõtu, lihtsa vormi ning intensiivsuse.86 Punkluule jätkuvast elujõust annab märku 2000. aastal ilmunud punkluule kogumik „Tagasi prügimäele“, mis sisaldab nii NSVL-i aegset kui iseseisvusaegset punkluulet arvukatelt autoritelt. Samas polnud punkluule žanr, mida vaid passiivselt tarbiti, vaid mida ka ise aktiivselt juurde loodi. Suurem osa intervjueeritutest (jättes siinkohal välja niigi punkpoeedi staatusesse seatud Merca ja Tõnu Trubetsy) mainisid, et kirjutasid ka ise kunagi (või kirjutavad siiani) punkvärsse. Muusikat võib pidada (arvestades erinevate punkbändide plahvatuslikku juurdekasvu 1980. aastatel) peamiseks ENSV punkarite eneseväljendusviisiks
annaabi.ee 
