I maailmasõja lõpp ja Vabadussõda
Maapäeva valimised toimusid juba mai lõpus, ja andsid enamuse erinevatele sotsialistlikele parteidele, nagu
esseerid, vähemlased ja nn. radikaalsotsialistid (hilisem Tööerakond). Kodanlikest parteidest olid esindatud
Tõnissoni Eesti Demokraatlik Erakond (endine Eduerakond) ja Pätsi Maarahva Liit.
Maapäev moodustas Maavalitsuse, mille etteotsa sai silmapaistev majandusmees Jaan Raamot, hiljem Konstantin
Päts.
Peamiseks 'veelahkmeks' hakkas kujunema suhtumine eestlaste iseseisvumistaotlustesse, mis jagas vasakpoolsed
erakonnad kahte leeri ja andis ülekaalu rahvuslikult meelestatud erakondadele, nii parem kui pahempoolsetele.
Selle ülekaalu avalduseks oli Raamoti ja Pätsi valimine Maavalitsuse etteotsa.
Teisele poole 'veelahet' jäid ainult enamlased, kelle pooldajaskond 1917. aasta jooksul hoogsalt kasvas. Nemad
asusid rahvuslike iseseisvustaotluste suhtes lõpuks täiesti eitavale seisukohale. Seetõttu olid enamlased vihaselt
vastu ka eesti rahvusväeosadele, mida 1917