,,Eestimaa lauluga", kus kõlasid Alo Mattiiseni viis isamaalist laulu ning Heinz Valgu kurikuulus lause: ,,Ükskord me võidame niikuinii.". Kuigi rahvuslikele jõududele loodi vastukaaluks Interliikumine, ei suutnud see takistada Eestil iseseisvuse poole liikumast. 1989.aastal sai eesti keel taas riigikeeleks ja 24.veebruar kuulutati iseseisvuspäevaks. 1990.aasta veebruaris toimusid juba Eesti Kongressi kui esindusorgani valimised. Üheks tähtsaks sammuks näitamaks Nõukogude Liidule oma iseseisvumistahet oli aga ka 23.augustil 1989.aastal Balti rahvaste ühine aktsioon Balti kett. Mina arvan, et see oli eriline päev kogu maailma ajaloos, kuna säärast rahumeelset ettevõtmist, millest võtnuks osa nii palju inimesi, ei olnud enne nähtud. See ühine kätest kinni seismine aitas maailmale teadvustada, et siinsed rahvad ei ole huvitatud NSV Liidu koosseisus olemisest ning selle teabe alusel tunnustasid lääneriigid hiljem omariikluse saavutanud riikide iseseisvust.
saj lõpus oli umbes 3000. 19. sajandil toimus Tartus vilgas ehitustöö, taasavati ülikool ning linnast hakkas kujunema klassitstlik arhitektuuripärand. Tartus sai alguse eestlaste rahvuslik ärkamine. Eestlased hakkasid kaasa lööma äritegevuses, ülikooli asusid õppima eesti rahvusest mehed, näiteks: Kristjan Jaak Peterson, Friedrich Robert Faehlmann ja Friedrich Reinhold Kreutzwald. 1869. aastal toimus Tartus Eesti I Üldlaulupidu, millest sai alguse tänapäevani kestev eestlaste iseseisvumistahet meenutav ja austav laulupidude traditsioon. 19. sajandi lõpus tomunud venestusajal nimetati Tartu ametlikult ümber Jurjeviks ning ülikoolis kehtestati õppekeeleks vene keel. Siiski jäi Tartu eestlaste rahvusliku liikumise keskuseks ning kultuuri arenemise kohaks. Esimese maailmasõja käigus 1914 – 1918. a vallutati Tartu Saksa vägede poolt 25. veebruaril 1918. aastal. Enne seda oli aga jõutud välja kuulutada Eesti Vabariik. Vabadussõja 1918 – 1920
annaabi.ee 
