Versaille' rahuleping
Eesti kuulus Rahvasteliitu 1921-1940. aastal. Tavaliselt räägitakse selles seoses kui Eesti
diplomaatia suursaavutusest, ka kindral Johann Laidoneri häbiväärsest tegevusest Kurdistani
jagamisel Türgi, Iraani ja Iraagi vahel, seda vaatamata sellele, et I maailmasõja ajal olid Antanti
riigid lubanud kurdidele nende toetuse eest vähemalt autonoomia staatuse. Laidoner
äsjaiseseisvunud väikerahva esindajana oli kohane kuju ühe teise rahva iseseisvumislootusi
hävitama. Kurdide lootusetu võitlus iseseisvuse eest on kestnud tänapäevani.
Mida arvasid inimesed Saksamaal Versailles' kokkuleppest?
Kui rahulepingu detailid 1919. juunis avalikustati, tabas enamik sakslasi õudustunne. Saksamaa
esindajaid Versailles' lossi istungitesaali ei lubatud; neilt ainult nõuti rahulepingu tingimuste
aktsepteerimist, vastupidisel korral ähvardati jõu kasutamisega. Samas aga paljud sakslased lootsid,
annaabi.ee 
