tsaarivõimu kukutamisega. Kuna enamus ajast ja jõust kulus Vene vägedel oma probleemide lahendamiseks, mitte eestlaste tegevuse kontrollimiseks, siis tekkis eestlastel soodne võimalus iseseisvumiseks. Ma leian, et õnnelikuks juhuseks võib pidada ka seda, et Eesti ei olnud ainuke riik, kes soovis iseseisvuda. Peale Eesti iseseisvusid samal ajajärgul veel Läti, Leedu ja Poola. See sai teoks tänu Antanti riikidele, kes ei suutnud kukutada bolsevike võimu. Ma arvan, et iseseisvumised tõid Antanti riikidele ainult kasu, sest Balti riigid olid Venemaa naaberriigid ja nad said niiöelda kaitsva vahevöö omale tänu nendele riikidele. Suveräänsuse saavutamine ei olnud ainult õnnelik juhus. Minu arvates tööstuse arengut, erakondade loomist ja rahvlusliku haritlaskonna väljakujunemist võib pidada oma riigi tekke eeldusteks. Lisaks olid eestlasted juba varem veendunud, et nad on omaette rahvas ja nad vajavad oma riiki. Muidugi oli vaja soodsaid olusid selle taotlemiseks
Holokaust ja totaalne sõda 21 jaanuar 1942 WANNSEES suleti juudud getodesse, 1943 üritati hävitada varssavi juudi getotõ Totaalnesõda: 1) Sunnitud olid osalema kõik sõtta haaratud riikide kodanikud 2) Tsiviilisikud said sõjategevuseosaks, rasked kaotused tsiviilelanike seas 3) Okupeeritud kodumaa 4) Kollaborantid, vastupanuliikumised 5) Ühe totaalsevõimuvastuvõitlemiseks tuli kasutada teise totaalse võimu abi 6) Naised asusid tööle 7) Massilised vägistmised, naiste iseseisvumised 8) Inimeste vaenmine rahvustunnuse järgi II maailmasõja tulemused Pariisi rahukonverents 10.veebruar 1947 kirjutati alla rahulepingule Toimus 1945-1946 Sõlmiti: itaalia, rumeenia, bulgaaria, soome, ungari ja võitjaiigid · Saksamaa liitlased pidid maksma reparatsioni makse ning loovutama võidetud territoorumid · Itaalia kaotaskõik aafrika kolooniad ja alad vahemerepiirkonnast · Albaania iseseisvus · Ungari suruti tagasi 1938 aasta piiridesse
aastal Vene Sotsialistliku Föderatiivse Nõukogude Vabariigiga. "Punased" võitis koduvägi "valgete" vastu, keda toetasid mitmed võõrvõimud, kuid kannatasid territoriaalse kahju eest. Iseseisvus ei kestnud kaua Ukrainas ja Valgevenes. 1918. aastal kuulutati välja Poola vabariik, mis oli Viinis toimunud kongressiga ühinemast Venemaaga ühes kuningriigis. Endine Vene Baltikumi providentsid (Eesti, Läti, Leedu) kuulutasid välja iseseisvumised aastal 1918. Soome, Vene tsaari Suurhertsogiriik, sai 1917. aastal suveröönseks riigiks ja kuulutati vabariigiks 1919. aastal. Portugali ja Hispaania piirid jäid endiseks, sai Itaalia väikeseid territooriumid põhja ja idaosas. Rahvasteliit Kavandatud U.S. Presidendt Wilsoni poolt, Rahvasteliit asutati 1919. aastal. See oli katse luua institutsioon mis suudaks olla vahendaja konfliktide vahel ja tuua neid rahuliku resolutsiooni poole. Kõige suuremaks probleemiks osutus oli see, et U.S
annaabi.ee 
