Majanduspoliitika
konkurentsituru mudel, eeldab, et riik ei ole valitsuse näol väljaspool seadusi ega
üldlevinud käitumisnorme ning kasutab talle delegeeritud võimu üksnes minimaalse ja
hädavajaliku koguse avalike teenuste pakkumiseks. Riigil on oma kindel roll ka
turumajanduse tingimustes. Juba turumajanduse klassik Adam Smith hoiatas “nähtamatu
käe” (anonüümse hinnamehhanismi ja
35
konkurentsi) liigse usaldamise eest. Turu iseregulatsioonil oli tema arvates vähemalt kaks külge.
Ühest küljest on kasumisoovist ajendatud vabal konkurentsil omad vaieldamatud voorused. Vaba
konkurents on 1) erapooletu; 2) anonüümne; 3) armutult ehk valikuta kõikehõlmav
hinnanguandja. Kuid teisest küljest ei tohi märkimata jätta ka vaba konkurentsi teatavaid
puudusi. Vaba konkurents on 1) inertne; 2) lühinägelik; 3) sotsiaalselt disharmooniline. Just neist
puudustest tulenevate ohtude eest hoiataski Adam Smith inimkonda