kui energeetilisteks vajadusteks. · Mõned sissevoolud võivad olla steriilsed (ilma mikroobideta), kuid pärast veekogusse jõudmist tekib sinna sobivate mikroobide populatsioon. · Asjaosalisi bakterite tüüpe (füsioloogilisi rühmi) on palju ning paljud neist on spetsiifilised (näit. nitrifitseerijad, tselluloosi lagundajad, fenoolide lagundajad, jne.). Mikroobid on isepuhastusprotsessidega seotud kahest aspektist: · mikroobid etendavad olulist osa isepuhastumisel, lagundavad orgaanilist ainet lülitades seda aineringesse jne. · veekogu puhastub ka allohtoonsetest bakteritest (näiteks patogeenidest). 12. Selgita, kes on obligaatne e. range anaeroob, kes on fakultatiivne anaeroob? 1)Obligaatne anaeroob - Heterotroofsed bakterid, kes redutseerivad sulfaate. (s.t. neile on vastuvõetav vaid anaeroobne keskkond), H2S on neil anaeroobse hingamise lõpp-produkt. Obligaatsed
lämmastikuühenditeks). Neid ühendeid saavad teised organismid, peamiselt taimed, uuesti oma elutegevuses kasutada. Lagunemine toimub peamiselt mulla ülemistes kihtides, kus leidub arvukalt baktereid. Järelikult muudab bakterite elutegevus ka mulla viljakamaks. Paljudel bakteritel on võime lagundada väga erinevaid aineid, ka loodusesse sattunud mürke ja mitmesuguseid teisi kemikaale, on nad olulised looduse isepuhastumisel. Bakterid on ka toiduahelate tähtis lüli: neist toituvad nt algloomad. Pilt ja alltekst: Bakterite ja teiste lagundajate toimel lähevad surnud taimeosad uuesti aineringesse. Osa baktereid seob õhulämmastikku Hoopis erilisel viisil rikastavad lämmastikuühenditega mulda mügarbakterid. Mügarbakterite nimetus tuleneb sellest, et nad moodustavad taimejuurtel palja silmaga nähtavaid mügaraid. Mügarbakterid elavad sümbioosis liblikõieliste taimede juurtega
annaabi.ee 
