Tähelepanuväärne on, et manifestis sätestati nüüdisaegsete põhiseaduste lahutamatuks osaks olevad põhiõigused ja vabadused: võrdsus seaduse ja kohtute ees; vähemusrahvuste kultuurautonoomia tunnustamine; sõna-, trüki-, usu-, koosoleku-, ühinemis- ja streigivabadus. Ajutisele Valitsusele delegeeriti terve rea sotsiaalsete, majanduslike ja organisatsiooniliste küsimuste lahendamine. Saksa okupatsiooni tingimustes ei saanud juttu olla reaalsest iseolemisest ja iseotsustamisest. Alles pärast sakslaste kapituleerumist 1918. a kogunes sama aasta 11. novembril Ajutine Valitsus, mille oli moodustanud Päästekomitee juba 24. veebruaril 1918. 12. novembril 1918. a moodustas Maanõukogu vanematekogu teise Ajutise Valitsuse. 28. novembril 1918. a algas Vabadussõda. Vabadussõja ajal 1919. a aprillis toimusid Eesti Vabariigi konstitueerimiseks Asutava Kogu valimised. Valimised korraldati Asutava Kogu valimise seaduse alusel, mille oli vastu võtnud Maanõukogu 24
Andis välja üleskutse, et Saksa okupatsioonivõim on Eestis kokku kukkunud ja kogu võim kuulub Eestimaa Ajutisele Revolutsioonikomiteele - püüdis jätta muljet, et tegemist on klassisõjaga - klassisõda eestlaste eneste vahel, võeti vastu otsus koondada kõik kütiväeosad Narva alla. Kuulutati välja Eestimaa Töörahva Kommuun - ETK. 7. dets Lenini valitsus tunnustas Eestimaa Töörahva Kommuuni. Kõik olulisemad korraldused tulid Moskvast. Mingisugusest iseotsustamisest rääkida ei saa, seda enam, et Eesti oli sõjapiirkond, kus võim kuulus Punaarmee juhtkonnale. Eesti Töörahvakommuuni valitsuskorraldus oli üsna omapärane - võimuorganiks ETK Nõukogu eesotsas Jaan Anveltiga, tavaliselt seal 7-8 liiget, kellele kõikidele allus mingisugune valdkonda. Nõukogu oligi ainukeseks juhtivaks organiseks - mingit seadusandlikku organit selle kõrval ei olnud. Nõukogu ise andis ise välja dekreete ja seadusandlikke akte kui ka täitis ka neid
annaabi.ee 
