otsustasid algul vanemad, edaspidi abikaasa. Sel ajal kui mehed viibisid sõjaretkedel, olid naised kodus, tegelesid majapidamisega ja kasvatasid lapsi. Abielu Abielu oli tollel ajal väga tähtis. Abielluti noorelt, juba 13-aastane tüdruk oli abiellumisealine. 12-aastaseid tütarlapsi peeti täisealisteks ja sellepärast kihluti juba mitu aastat enne, sest vanemas eas said nad vanematele vastu hakata. Abikaasa üle otsustasid vanemad. Naistele palju iseotsustamis- ja tegutsemisruumi ei jäetud. Ka nende tunnetest ei hoolitud. Haridus Aadliseisusest naised said enamast hea hariduse. Nad oskasid lugeda, kirjutada ja valdasid keeli. Mehed ei osanud isegi lugeda. Naisi veetlesid kunstid. Nad olid suured luuletajate, muusikute ja kunstnike toetajad. Rõivad ja mood Keskajal muutus mood väga aeglaselt, mistõttu võisid tütred kanda ema ning pojad isa riideid, ilma et moest maha jääks
- Eesti kirjanikud said teoseid avaldada. - Said võimaluseks kontaktid väliseestlaste ja kodueestlaste vahel. - avati Helsingi-Tallinna laevaliiklus. - Eesti oli üks väheseid piirkondi, kuhu lubati välismaalasi sisse. - Eesti kaudu jäeti välismaailmale NSV Liidust hea mulje. - Pöörati tähelepanu inimeste igapäevaelule (elukoht, riided, tarbekaubad) - Sulaajal kaob ära illusioon, et Eesti võib vabaks saada. - inimesed astusid Kommunistlikusse Parteisse. - Eestil oli majanduses iseotsustamis võimalus. · 1970 ja 80-ndate esimene pool Stagnatsiooni periood - seisakuaeg ühiskonnas - arengut ei toimunud - kommunistliku partei suur mõjuvõim - majanduslikud raskused - pidev defitsiit kaubapuudus (talongid) - demograafiline probleem eestlased hakkasid vähemusse jääma. - NSVL rahaloomine, koma saveticus - vene keele ja kultuuri jõuline peale surumine - looduse reostamine(suur ettevõtted, suur majandid ja sõjavägi.)
üleliiduliste tehaste juhid. 1988.a Eesti NSV eesotsas Vaino Väljas Eesti NSVs kolm poliitilist suunda: suund Rahvuslikud jõud- Impeeriumimeelsed Rahvarinne ja EKP ERSP, EMS jõud (interliikumine) rahvuskommunistlik osa eesmärk Omariikluse taastamine Nõukogude Liidu Autonoomia saavutamine, kooshoidmine iseotsustamis õigus. ,, Eestimaa laul" * 1988.a septembris * massiüritus * Rahvarinde eestvedamisel * toimus Tallinna Lauluväljakul * osa võttis ligi 300 000 inimest * üleskutse oma riigi taastamisele Suveräänsusdeklaratsiooni võttis vastu Eesti NSV Ülemnõukogu 16.11.1988. millega sätestati ENSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. 1989.a jaanuaris võeti vastu keeleseadus riigikeeleks eesti keel. 24.veebruar kuulutati iseseisvuspäevaks (sinimustvalge)
annaabi.ee 
