Eesti uusaeg (1710-1900)
(1881) on eestlasi umbes 800 000. Üsnagi lühikese aja jooksul on toimunud kiire
areng ühiskonnas nii mitmeski mõttes, sh demograafilises. On juurde tulnud inimesi,
kelle jaoks eesti keelt säilitada ja neid, kes oleksid eestlaste ajaloolise mälu
kandjateks. Hakatakse rääkima, et eestlane kui selline ei ole unustanud oma
minevikku ja seda, et nad on selle maa kunagised peremehed. Kui mõtleme
mitmetele sotisaalsetele liikumistele, on sellele ajale iseloomulik, et eestlased
hakkavad iseorganiseeruma. Kogemus on olemas eelnevatest usulistest liikumistest.
Ei ole imelik, et 19. sajandi 30.-40. aastatel tekivad uued ühendused usulisel pinnal,
piibliseltside nime all. On üsna palju talupoegadest osavõtjaid. Piibliseltside juures on
paljuski mängus ka hernhuutlik pärand (see liikumine polnud veel kadunud). Paljud
äratajad on hernhuutliku taustaga. 19. sajandi 60. aastate kohta on öeldud, et see on
esimene aeg, kui Eestimaa hakkab esimest korda end rohkem tervikuna tundma.
annaabi.ee 
