hukkunud liikide asemele loodi uued, tänapäevasemad organismid. 4) Lamarck seletas elu evolutsiooni nii, et elu tekkis või tekib maal isetärkamise teel ja see on pidevas, kuigi aeglases arengus. Kõigile elus organismidele on omane kaks tendentsi. Esimene on sisemine täiustumis tund ja teiseks kohanemisvõime elutingimustega. 5) Peamiseks liikide muutumise teguriks pidas Darwin looduslikku valikut. See tuleneb omaorda kolmest looduslikust faktist. Esiteks, kõigi liikide isenite paljunemisel tekib järglasi rohkem, kui saab ellu jääda. Teiseks, olelusvõitlus- konkurents elutingimuste pärast ja kolmandaks iga popullatsiooni indiviidid on pärilikult mitmekesised. 8) Lamarkismi tuntuim vorm oli seisukoht, et keskonnatingimuste mõjul organismides tekkinud muutused on otstarbekohased a pärilikud. Darwin aga tõestas, et liikide ajalooline muutumine on toiminud ja teaduslikult põhjendavate seaduspärasuste järgi. KÜSIMUSED LK 57
sajandi esimeses pooles). Kaasajal oluline ka selektsioonis ja tõuaretuses. Kirjeldame pop. geneetilist struktuuri järgmiselt: loetleme kindla genotüübiga isendid ja jagame selle kogu populatsiooni isendite arvuga. Teeme seda kõikide genotüüpide korral (tuleta meelde Mendeli genotüübilist suhet). Saame genotüüpide sagedused. Alleelide sageduste teadmine annab meile oluliselt rohkem infot kui lihtsalt genotüüpide sagedused. Saab teada kas alleelide kokkulangemisel isenite kaudu või genotüüpide sageduse kaudu. Hardy-Weinbergeri seadus eeldab ideaalset populatsiooni: Lõpmatult suure isendite arvuga, et ei oleks geeni triivi (geenide sageduste juhuslikke muutusi); Juhuslikku ristumist populatsiooni isendite vahel vaadeldava tunnuse suhtes; Puudub valiku surve ehk looduslik valik vaadeldava tunnuse suhtes; Ei ole muteerumist (puuduvad mutatsioonid); Puudub migratsioon nii sisse kui välja populatsioonist.
annaabi.ee 
