Taasiseseisvunud Eesti presidendi
tundis end 1992. aastal teatud määral kammitsetuna. Eestis ongi vaieldud selle üle, kas Meri
on kõik need üheksa aastat suutnud püsida parlamentaarse demokraatia raamides. "Mina
kuulun nende hulka, kes on veendunud, et venitas ta mis venitas neid põhiseaduses sätestatud
piire enda jaoks laiemaks või pikemaks, aga üle neist ei astunud. Ta jäi parlamentaarse riigi
presidendiks, kellega, tõsi küll, meie vähekogenud ja sageli uljalt isemeelsetel seadusandjatel
ei olnud kerge toime tulla. Enamik seadusi, mis Meri Riigikokku parandamiseks tagasi saatis,
osutusidki puudulikuks," tuletab Soosaar meelde.Välispoliitika oli ta lemmikvaldkond. Siin
on saavutused sedavõrd silmapaistvad, et neid on olnud nõus tunnistama ka tema poliitilised
vastased.
Ühelt poolt on Lennart Meri oma eesmärgi saavutanud.
Lk 14
Eesti ei ole kindlasti enam see võõrvõimu ikke alt äsjavabanenud riik, kes uudistab
annaabi.ee 
