Religioon õhtumaises kultuuris
perioodidel kirja pandud tekst. Viie Moosese raamatu osi iseloomustab erinev kõnepruuk ja
stiil, kõige silmapaistvaimaid erinevusi on Jumala nime kasutamine. Jahvistlik lade mis
pärineb u 10.saj enne meie ajaarvamist. Rahvalik, tihe tekstiesitamise viis, kujundlik
keelekasutus, mõtisklev hoiak, Jumal kogu ajaloo kujundaja. Elohistlik allikas kuni
paarsada aastat hilisem eelnevast. Jumalat nimetades kasutatakse üldmõistet EL. Nime välja ei
öelda. Iseloomustavana juurde kuulub prohvetlik ütlemise viis. Sealt edasi deuteramistlik
lade, pärineb 8.-7. Saj enne meie ajaarvamist. Neljas on preestriaamat, kõige noorem
lademetest, 6.-5. Saj enne meie ajaarvamist. (Piibli alguses kaks loomislugu, mitte üks.
Esimene on see, kus Jumal loob 6 päevaga maa ja 7ndal päeval puhkab, teises loos pole
ühtegi taime, sest vihma pole veel sadanud jne ja Jumal loob enne Aadama ja siis Eeva oma