takistusest. 13. Mida nim. reostaadiks? Lisa tingmärk. Reostaat on juht, mille takistuse väärtus on muudetav. 14. Milline on reostaadi ehitus? Joonis teha õpikust lk 86 Keraamilisest materjalist torule on tihedalt traat peale mähitud. Mähisega toru kohal on metallvarras, mida mööda liigub liugur (liikuv klemm). Viies liugurit kasutatavast otsaklemmist eemale suureneb mähitud traadi pikkus, mida mööda vool liigub ja sellega ka suureneb takistus. Reostaati iseloomustatavateks suurusteks on reostaadi suurim takistus ja suurim lubatud voolutugevus. 15. Panna kirja seosed mis kehtivad juhtide jadaühenduse kohta. 1. voolutugevus on kõikides takistites ühesugune I = I1 = I2. 2. kogupinge on võrdne üksikute pingete summaga. U = U1 + U2+ U3. 3. kogutakistus on võrdne üksikute takistuste summaga. R = R1+R2. 16. || juhtide jadaühenduse kohta. 1. Voolutugevus vooluringi hargnemata osas on võrdne üksikute voolutugevuste summaga hargnemata osas
Qv - varjatud soojus. Qkogu = Qi + Qv Qi = Qv Inimese soojusliku mugavuse indeksit PMW ja see jagab inimese poolt tunnetavat soojust 7-sse astmesse. 1. Kuum 3 4. Kergelt jahe -1 2. Soe 2 5. Jahe -2 3. Kergelt soe 0 6. Külm -3 PDD näitab rahulolematute protsenti(lk 7 joonis x). Temperatuurid. Enam levinud temp iseloomustatavateks parameetriteks on: - Kuiv termomeetri temp. - Kiirguslik temp. asümmeetria. - Märg termomeetri temp. - Operatiivne temp. - Keskmine kiirgus temp. - Optimaalne temp. - Tasapinna kiirgus temp. Kesk ja Lõuna Euroopas pakutakse talvel +20 kraadi ja suvel +22. Alasti inimesele loetakse optimaalseks temp-ks +28 kraadi. Temp tunnetamine on individuaalne. Tegevuseta inimene tunnetab täpsusega 2 kraadi.