Eesti kirjandus eksiilis, paguluses
Poliitiline võitlus ning seltsi-ja kultuurielu said Eesti identiteedi kandjateks välismaal. Kirja sõna
muutus paguluses rahvusliku enesetunnetuse seisukohalt oluliseks kultuuriliseks jõuks. Eestlasi
ühendasid ajalehed ja ajakirjad ning ilukirjandus. Bernard Kangro eestvedamisel loodi 1950. aastal
Lundis kõige olulisem Eesti kirjastus Eesti Kirjanike Kooperatiiv.Kangro toimetas ka keskset
kirjandusajakirja "Tulimuld"(1950-1993).Teinesilmapaistevajakirioli " Mana"(1957-1999).Seda
iseloomustabvabameelsus jaauroridolidealtnooremad. "Mana" esimenepeatoimetajaoli Ivar
Grünthal. Pagulaskirjanduse ilme jäi sõjajärgsetel aastatel traditsiooniliseks. Suur osa proosa ja
draamakirjanikke jätkas endistviisi realistlikkus laadis, luules valitses uusromantiline värss.
Muutused tulid kirjanike hilisemates töödes ja nooremate autorite loomingus. Pagulaskultuur
saavutas kõrgpunkti 50., 60. aastatel.
Luule
Eksiilis rõhutati rahvusliku traditsiooni alalhoidmist, mis omakorda aitas säilitada