Teatriretsensioon „Tartuffe“
Moliere sattus tagakiusamiste, sepitsuste ja
sanktsioonide keerisesse kuna see teos valmistas pahameelt paavstimeelsetele õukonna
jesuiitidele, kes Louis XIV lähikondlastena silmakirjalikult kuninga autoriteeti õõnestasid.
See näidend on üks tema loomingu kesksest teosest. Selle näidendi ilmumise õiguse eest pidi
ta viis aastat võitlema kirikuringkondadega. „Tartuffe” kanti esimest korda avalikkuse ees ette
5. augustil 1667 ja sel oli väga suur edu.
Näidendi põhiprobleemiks on iseloomusekriitika ja silmakirjalikkus. Näidend algabki nii, et
Näidendi keskseks tegelaseks on vagatseja Tartuffe, kes asub elama Orgoni majja. Too
Tartuffe on aga väga hea petis ning suudab majaperemehe ning tolle ema ümber sõrme
keerata oma valedega. Sündmused lähevad nii kaugele, et Orgon soovib oma tütre Tartuffe’ile
mehele panna ning kirjutab koguni oma vara tema nimele. Tartuffe on väga silmakirjalik
tegelane, kes mängib pühakut , kui vaja, kuid sisimas on ta üks saamahimuline mees. Orgon ei