Giovanni Boccaccio „Dekameron“
oli hea ja mõnus olla ning nii olid nad haiguse eest kaitstud.
Mina leian, et Boccaccio 14. sajandist pärinevad lood peegeldavad väga hästi ka tänapäeva.
Inimesed ei ole muutunud. Olenemata tehnika arengust, sõdadest, suurtest revolutsioonidest ja
kõigest muust, on inimesed ikka üsna samasugused. Lugudes leidub väga erinvaid tüüpi
inimesi – rumalad abielumehed, lobisejad naised, kättemaksuhimulised üliõpilased, kohtlased
talupojad, naiivsed vagatsejad jne. Täpselt sarnaste iseloomuomadestega inimesi leidub ka
tänapäeval. Kahjuks on valdavalt kõige rohkem rumalaid ja ihadele alluvaid inimesi.
Võib märgata, et väga paljudes teostes on tähtsal kohal maised ihad ja lõbutsemine. Keha
juhib mõistust, nagu ka tänapäeval. Ei ole vahet, mis seisusest inimesega on tegemist, kes
oma tunnetele vastu ei suuda panna – neid leidub nii talupoegade, üliõpilaste kui ka vaimulike
seas. „Dekameron“ räägib elust, täpselt sellisena nagu seda elati ja elatakse ka praegu.
annaabi.ee 
