"Maria Stuart" Stefan Zweig
8. veebruari hommikul 1587. aastal langes Maria Stuarti pea tapakirve all ning tema
viimset soovi puhata Prantsusmaa mullas ignoreeriti toorelt. 24. märtsil 1603. aastal langes ka
Elisabeth ning Inglismaa ja Sotimaa ühendati rahumeeselt James I käe all.
Arvamus raamatust
Iseenesest oli väga huvitav seda lugu Maria Stuarti elust lugeda, kuid see oli väga
faktirohke. Minu jaoks oli ehk isegi pisut tüütu lugeda inimeste pikki iseloomikirjeldusi, mis tihti ka
kordusid (Elisabeth kui realist, Darnley kui rumaluke, Maria kui romantik, Bothwell kui tugev ja
mehine isiksus jne). Ent mulle meeldis teose juures see, et tegelaste mõtted ja teod olid nii selgelt
väljendatud kes mida mõtles ja mida ta siis tegelikult välja näitas (ning kes ei näidelnud, näiteks
Darnley). See oli just asjaolu, mis tegi selle ajaloolise romaani eluliseks raamatuks, sest mina
leidsin nii mõndagi huvitavat, mida endaga kaasa võtta tulevaseks eluks.