Sissejuhatus muusikapsühholoogiasse
peegeldust.
Adorno mõtlemislaadi üheks tunnusjooneks on sügav pessimism veendumus, et "inimkonna
paremad ajad on möödas", et inimese intellektuaalse elu kvaliteet halveneb pöördumatult üha
enam ja enam, et muusika ja üldisemalt kunsti asend ühiskonnas muutub järjest
ebaloomulikumaks ning suletumaks.
"Muusika on tõepoolest üldarusaadav keel, kuid ta pole esperanto: ta ei summuta [eri keeltele
iseloomulikku] isekvalitatiivset omapära. ... Isegi väga kauged kultuurid ... on muusika
vahendusel võimelised vastastikku teineteist mõistma;
"Kuid ühtaegu leidub muusikas sama palju rahvuslikke elemente nagu kodanlikus ühiskonnas
tervikuna muusika ja tema organisatoorsete vormide ajalugu on üldjuhul kulgenud teatud
rahvuse raamides. ... Hoolimata oma univer- saalsest iseloomust ... on muusikal olemas
rahvuslik spet- siifika.
muusika üldinimlik ise- loom on läbi põimunud rahvuslikkusega.