Rassid, rahvad ja usundid
aastast pärit
troonipärimis seadus. Riigipäev rikstag, 349 liiget; valitakse neljaks aastaks;
seadusandlik võim. Täitevvõim valitsusel (riiginõukogul).
Kuningas Karl XVI Gustav.
Omavalitsused
Kohaliku omavalitsusena mõistetakse tänapäeval mingi maa-ala või asula
elanikele antud õigust otsustada ise kohaliku elu küsimusi.
Vakus - eestis keskaja alguses oluliseim omavalitsusüksus. See tähendas
ennekõikke maksustamis ühikut, kuid maksude tasumiseks kokku tulnud rahvas
arutas isekeskes ka muid küsimusi, jagas peale pandud koormisis ja mõistis
kohut.
Eestlaste kohalike omavalitsuste eelkäijateks võib pidada kihelkondi. Keskajal
muutusid need ühe maakiriku piirkondadeks.
Hiljem, sunnismaisuse ja mõisavõimu survel maarahva omavalitsus hääbus.
Ühemõisa võimuala hakati märkima sõnaga "vald" (võrdle meelevald, vägivald).
Pärisorjuse kaotamise järel 1816/1819 anti vallale, kui talurahva kogukonnale,
taas piiratud omavalitsus, mõisniku kontrolli all.
1866
annaabi.ee 
