Tants aurukatla ümber
meeldib talle, ei aita siin midagi noore mõistuse häbematu vahelesegamine, et Vilma on
temast vanem ja et see kõik on lollus. Kinni omaenda kramplikus kapslis, ei leia sõnu,
murrab peas mõtteid nagu aiateibaid.
Mats Aniluige öeldud ütlemine, mis on läbi aastakümnete rahvasuus edasi kandunud, samal
ajal kui tolle väärika vanamehe muudest ütlemistest ja ettevõtmistest ei mäleta keegi midagi.
Isegi Jürist, kõige isekamast Aniluigest, ei teata õieti enam midagi. Lk 120
Aeg tuulab mälust välja kõik enam-vähem tähelepanuväärse, ainult paar tähtsusetut pisiasja
või mõni juhuslik välkvõte elavad üle aja.
Talu on vanaks jäänud. Vanadusega on kaasnenud hooletus ja peremehetus.
Vähemalt pool Tuhakopli taludest on tühjad või hingitseb seal mõni eideke.
Taavet unistas uuest suurest viljapuuaiast, mansardkorraga elumajast, maaparandusest jpm.
Enamik kavatsusi jäidki unistusteks, nagu igas elus
annaabi.ee 
