Kivirähk "Rehepapp" ja "Mees, kes teadis ussisõnu"
omamoodi aatelisi, kuid needki on karikatuursed nagu mõisa toapoiss Ints. Helgema noodi toovad
sisse Hans ja Liina, kelles elab kõigele vaatamata igatsus õrnade tunnete järgi, kuigi see võib vahel
väljenduda halenaljakalt nagu Hansu "luuletuses". Eestlaste muistsetes rahvajuttudes on rehepapp
leidlik ja kaval tegelane, kes trumpab üle nii mõisasaksad kui ka Vanapagana enda. Ka Kivirähk on
enda peategelast sellisena kujutanud, kuigi võib-olla veidikene isekama, kuna ka Rehepapi peamine
huvi oli enda vara kaitsmine. Erinevus Rehepapi ja teiste vahel seisneb peamiselt selles, et
Rehepapp ainult kaitses oma vara ning varastas ainult seda, mida tal vaja oli, samal ajal kui teised
kuhjasid hunnikutes varandust kokku, millega neil reaalselt midagi teha ei olnud ning mida nad
kellelegi isegi mitte näidata ei saanud, kuna see oli ikkagi võõras vara. Rehepapp oli selle teose