Rahvusvaheliste suhete süsteem 18.-20. sajandil,
moel seotud ja neid on võimalik kuidagi moodi jaotada.
2) Terviklikkus – ühte süsteemi on võimalik eristada teisest süsteemist, järelikult süsteemisisesed seosed on
tugevamad kui süsteemivälised. Süsteemide vahel võivad ka olla seosed, aga ei pruugi.
•Eesmärk/otstarve – süsteemil võiks olla eesmärk.
•Funktsioon (sarnane eesmärgiga Mereste arvates)
•Organiseeritus (küberneetikud kasutavad: struktuur) – aktiivne
•Isejuhitavus, isereguleeruvus – süsteemi ei saa keegi teine juhtida
Iga süsteemi saab erinevat moodi tõlgendada.
Süsteem rahvusvahelistes suhetes
RVSSüst.
Jah (on olemas) Ei
RIIK INIMKOND
(Buzan jt)
Kuidas määratletakse?
Dougherty, Pflatzgraff:
1) Antud poliitilise nähtuse andmestiku kohta käiv teoreetiline raamistik
2) Iga süsteemi saab analüüsida mingi teoreetilise arusaamise põhjal
annaabi.ee 
