Ajaloo KT aasta 1939 konspekt
Järgnes kogu mandri Eesti
okupeerimine, sakslased lahkusid vastupanuta. Eestlastel puudus jõud ja ühtne juhtimine, kuid väikesed vastupanugrupid aeglustasid Punaarmee edasitungi.
See andis paljudele eestlastele põgendeda üle mere läände. ( 80 000). Viimaseks vallutama punktiks oli Sõrmve poolsaar, mille venelased hõivasid 24
novembril.
Suhtumised:
1. Kuigi rahvuslikele ringkondadele oli selge, et sakslased ei soovi Eesti iseisvust taastada, ei hakatud neile vastu. Suurimaks ohuks peeti siiski Nõukogude
okupatsiooni.
2. Noorem põlvkond lootis Saksamaa lüüasaamisele ja demokraatlike lääneriikide abile iseseisvuse taastamisel. Loodi illegaalseid Saksa vastaseid gruppe.
Halvenev sõjaline olukord tõi lõpuks kaasa erimeelsuste unustamise. Kõik Vabariigi taastamist pooldavad rühmitused koondusid ümber Eesti Vabariigi
Rahvuskomitee (1944), mida juhtis Otto Tief, oodati sobivat momenti Eesti Iseseisvuse taastamiseks