20 sajandi poliitilised sündmused Balti Liidu vabariikides – olulised Nõukogude Liidu lagunemisprotsessis 20.sajandi lõpul on suur ja tähtis roll Balti riikide iseiseisvuse kujunemisel. 1970-ndatel hakkas Nõukogude Liidus kasvama stagnatsioon ehk seisak nii majanduses kui teistes eluvaldkondades ning natuke enne seda hakkas Eestisse imbuma rohkem informatsiooni lääneriikidest. See kõik viis samm-sammult rahulolematuse suurenemiseni. 1980.aasta septembris puhkesid Tallinnas noorte poliitilised meeleavaldused, mis maha suruti, et vältida suuremaid meeleavaldusi. Samal ajal kirjutasid 40 tuntud haritlast avaliku
periodiseering. Jagas selle kolme faasi, mis kehtivad pigem ida-euroopa mudelile 1. afaas haritlaste huvi mone mittedomineeriva grupi vastu. 2. B faas hakati etnilise grupi liikmeid ehk rahvast oma ideedega kaasa tombama 3. Cfaas rahvuslikud ideed joudsid massidesse. Need joudsid ka aarealadele. Hroch eristas, et on osa rahvaid, kus poliitiliste noudmiste esitamine tekib b-faasis, kus keskne pol iseiseisvuse noue. Teisalt nt eesti ja lati, kus noudmised tulevad alles c-faasis, kus kultuurilistele noudmistele lisanduvad pol noudmised. Hroch vaitis, et moned grupid ei joua kunagi noudmisteni, kuna neil puuduvad liidrid. Nt sotimaa. Hugh MacDiarmid temast sai soti uus tous alguse. Saksa rahvuslik liikumine. Sai alguse napoleoni vastase voitluse kaigus eriti 1813 ja 1815. Yliopilasliikumine. Faterland idée tuli juba 18. Saj ent yliopilastele sai see idée ruttu vastuvoetavaks
annaabi.ee 
