„Isegi kui ma kaotan kõik“
tundeid. Mind paelusid kõigerohkem koorilaulu kohad, sest nad laulsid nii võimsalt ja puhtalt. See
teiktas minus külavärinaid. Mulle meeldis ka see, kuidas Arvo Pärt koorilauljaid õpetas, sest ta ei
teinud seda tavaliste sõnadega, vaid mõtetest pakatavate ja tähendusrikaste lausetega. Film oli
hästi koostatud ja sai kohe aru, milline inimene on Arvo Pärt tegelikult. Ta on väga sõbralik ja
armastav inimene, kes ei taha teistele kunagi halba. Temast õhkas soojust isegli läbi filmi. Tal on
üks päevik, mida ta ise nimetab töövihikuks. Terve film põhiliselt oligi selle päeviku tsitaatidest
koosnev, sest sinna oli ta üles märkinud kõik. Absoluutselt iga väike asi, mis juhtus oli sinna
märgitud. Näiteks, kui ta parajasti väljas noote kirja pani, kukkus linnu väljaheide tema vhikusse ja
tema oli selle üle õnnelik. Ta on inimene, kes leiab igale asjale mingi põhjenduse või loeb sellest
midagi välja