EESTI RAHVAKULTUURI ARENG JA MÕJUTUSED AASTATEL 1954- 1990
Kiriklike
surnuaiapühade kõrvaletõrjumiseks leiutati ilmalikud surnuaiapühad ja nende pidamise
komme juurdus tõepoolest. Kirikud jäid tavalistel pühapäevadel külastama peamiselt
vanemad naised. Erandiks olid jõuluõhtud, vähemal määral lihavõttepühad. Jõulud püüti
eestlaste mälust ja elust kustutada, need asendati nääridega, jõuluvana näärivanaga.
Jõuluõhtutel valvasid õpetajad kirikuuste ees oma õpilasi, et neid üles märkida või
isegisisenemast loobuma mõjutada (Vahtre 2000).
10
5. HARIDUS
Õpetajate ülesandeks oli igati halvustada äsjalõppenud iseseisvusaega ja
Vabadussõda ning üldistada Nõukogude Liitu. Usuõpetus ja klassikaliste keelte
õpetamine kaotati, erakoolid suleti, samuti eritüübilised keskkoolid. 1955 seati sisse üle-
eestiline koolivorm, mis erines mõneti vene koolide omast. 1950.-1960. aastate