Tekivad sugurakkudes Tekivad keharakkudes lootejärgse arengu käigus Päranduvad sugulisel paljunemisel Ei paljune sugulisel paljunemisel 4. Indutseeritud e esilekutsutud mutatsioonid Spontaansed e iseeneslikud mutatsioonid Kaitseloomi mõjutatakse erineva keemiaga, tekkesagedus sadu või Tingitud organismi sisestest teguritest, esinemissagedus tuhandeid kordi suurem kui iseeneslikel mutatsioonidel. väike. Põhjust häireid replikatsioonis, meioosis, mitoosis. 5. Erimunakaksikud Ühemunakaksikud Munarakud viljastatakse erinevate Munaraku viljastab üks sperm, sügoot laguneb spermide poolt, võivad olla ka lootelise arengu alguses, tekib kaks loodet, erinevast soost, omavahelised ühesuguse genotüübiga, ühest soost, omavahelised erinevused nii gen kui modifikats
Liikumise hävimatuse printsiip ütleb, et looduses ei lakka liikumine mitte kunagi, st. Liikumine on jääv. Muutuda võivad liikumise vormid, kusjuures liikumist tuleb käsitleda laiemas mõttes, väit. Liikumine on ka elektromagnetlaine levimine jne. Avaldumisvorme füüsikas: energia jäävuse seadus, impulsi ja impulsimomendi jäävuse seadus. Looduslike protsesside suunatuse printsiip väidab, et looduses on kõigil iseeneslikel protsessidel kindel suund, mis ongi protsessi iseenesliku toimumise eelduseks. Kui soovitakse protsessi käivitada 4 vastupidises suunas, siis tuleb selleks rakendada lisameetmeid väljastpoolt, näiteks kulutada lisaenergiat või teha välist tööd. Avaldumisvorme füüsikas: termodünaamika teine alus, potentsiaalse energia miinimumi printsiip.
enamasti püramiidikujulised. Erandiks on ookeanides olevate füto- ja zooplanktonite omavaheline suhe, kus zooplanktonite biomass on sageli suurem kui samal ajahetkel elavate fütoplanktonite mass. See on tänu sellele, et fütoplanktonitel on kiire produktsioon. 76. Kuidas on termodünaamika seadused seotud elusloodusega? I seadus: energia ei teki ega kao. Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat, see ei tulene aga ökosüsteemi seest vaid väljaspoolt(päikeselt). II seadus: iseeneslikel protsessidel on omadus suurendada oma korratuse määra – entroopiat. Korratuse kokkupanemine korrapärasesse vormi nõuab lisaenergiat. Elusorganismidel on omadus suurendada oma sisekeskkonnas korrapärasust ja seetõttu on nad sunnitud suurendama korrapäratust enda ümber. N: loomad ehitavad oma keha valmis orgaanilisest ainest, mida nad energeetilistel eesmärkidel muudavad keerulisest(korrapärasest) lihtsamaks ja vabastavad keemilise sideme energiat tootes sellest soojust. 77
annaabi.ee 
