Kokkuvõte Ülikoolis olemine on tulnud minu sotsiaalse identiteedi tunnetamisele väga palju kasuks. Ilma selle sammuta oleks mul oma tööalaseid saavutusi raskem võrrelda. Ühed asjad on töövõidud, teised aga väljaspool argielu olev vaba, sundimatu ja meeldiva õhkkonnga kool. Inimesed hoopis teistelt elualadelt, nende nägemused, teadmised, mõtted on alati huvitavad ja märkamist väärt. Essee kirjutamisel abiks olnud testid on mõned asjad selgeks teinud. Seda iseenes tunnetamise ja julguse kohapealt. Inimesed kipuvad ennast üldjuhul alahindama kuigi nende potensiaal on palju suurem. Miks mitte viia läbi töökohtades selliseid analüüse inimese tasandilt mitte ainult organisatsiooniga seotult. Inimlik hoolivus leiab alati positiivse tagasiside. Viited: Hayes, N. (2002) Sotsiaalpsühholoogia alused. Tallinn: Külim. Haav, K. (2007) Sissejuhatus sotsiaalpsühholoogiasse. Õppematerjalid. Tallinn: IUA. www.audentes.eu/courses See PSYC305 Hogg, M. A
Vastupidine protsess iseeneslikult ei toimu; algoleku taastu-mine on võimalik vaid välisjõudude töö arvel. Looduslike iseeneslike protsesside suund väljendub termo-dünaamika teises printsiibis. Sellele on antud mitmeid sõ-nastusi. Neist esimese (klassikalise) definitsiooni andis saksa füüsik Rudolf Julius Emanuel Clausius (1822-1888) 1850. aastal: Looduslikes tingimustes kandub soojus soojemalt kehalt külmemale, kuna külmemalt kehalt soojemale see iseenes-likult toimuda ei saa. Hiljem esitas Clausius, seoses ideaalse soojusmasina ja selle pöördsüsteemi - ideaalse külmutusmasina - loomise võima-luste tulutu uurimisega, printsiibi põhjalikuma sõnastuse: Pole võimalik sooritada perioodilist protsessi, kus ühelt süsteemilt antud temperatuuril võetakse (kindel) soojus- hulk ning antakse samas koguses madalama temperatuu-riga süsteemile. Ja veel üks termodünaamika teise printsiibi sõnastus (nn. Kelvin-Planck'i formuleering):
annaabi.ee 
