Tõde ja Õigus II Terve tekst
Õige, mindki võiksite siis pisut
armastada ja austada, sest ka mina olen sakslane. Mina pole küll mõisnik, sest minu isa oli
õpetaja, aga kui teie mind õpiksite armastama, siis võiksite ehk pisut armastada mõisnikkugi.
Mõistate? Isegi oma mõisnikku võiksite pisut armastada ja austada, kui teil oleks oma keel ja
kodumaa. Aga teil ei ole, ei ole, teie elate võõral maal ja räägite võõrast keelt, kuis võite siis
mindki austada ja armastada. Mina arvan, teie ei või iseendidki õieti austada ja armastada, see
on minu arvamus. Inimsus! Tõsine inimsus! Mis teeb inimene inimsusega, kui tal midagi ei ole,
kui tal pole õieti keelt ega kodumaadki! Sellepärast, armas noormees, ärge unustage selle
nime, keda armastate. Mina unustasin kord, aga enam ei unusta, Rheini ja Frankfurti ei unusta.
Oleksin ma rikkam, oleksin ma pisut nooremgi ja mu isa ei ootaks väljas päikesepaistel surma,
annaabi.ee 
