Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
hoovis. Lisaks nõuti tuletõrje-eeskirjadega ka teist treppi, see on tavaliselt keskses
koridoris paiknev pikk järsk ühemarsiline trepp. Igal korrusel oli tavaliselt 4 kööktuba,
erilise mugavusi see elamu ei pakkunud, veekraan paiknes koridoris, vahel aga koguni
õues pesuköögis. Samas tuleb tunnistada, et Tallinnas juba 19. sajandi lõpul ja 20.
sajandi alguses laiemalt levinud veevärk ja kanalisatsioon oli toonasest oludes iseendest
suureks luksuseks. Väiksemates linnades tuli joogivett tuua õuest kaevust, vahel aga ka
kaugemalt, kvartali ühisest tänavakaevust. Tänapäevalgi on just seda tüüpi elamute
kohaldamine nüüdisaegseteks elamuteks sageli kõige keerulisem, eriti juhtudel, mil
kunagisi väikekortereid pole õnnestunud suuremateks kokku ühendada. Näiteks
korterisse pesemisvõimaluse loomiseks duširuumide ehitamine, sealhulgas sageli ka