Igas minutis süütan ja kustutan ma laterna! Jah. Kolmkümmend minutit- kolmkümmend päeva! Head õhtut. Väike prints ei julgenud endale tunnistada, et ta seda õnnelikku planeeti peamiselt sellepärast taga kahetsed, et seal on kahekümne nelja tunni sees tuhat nelikümmend päikeseloojangut! Mina olen geograaf, vastas vanahärra. Mis on geograaf on? See on maateadlane, kes teab, kus asuvad mered, jõed, linnad, mäed ja kõrbed. Seal on sada üksteist kuningat ( iseendastki mõista mitte unustades neegrikuningaid), seitse tuhat geograafi, üheksasada tuhat ärimeest, seitse ja pool miljonit joodikut, kolmsada üksteist miljonit uhkeldajat, seega kokku umbes kaks miljardit suurt inimest. Kui kaks miljardit inimest, kes maakeral elavad, seisaksid hõlpsasti väljakule, mis on kakskümmend miili pikk ja kakskümmend miili lai. Ta oli sündinud tähtede all käimisest, kaevuratta laulust, minu käte pingutustest. Ta oli hea südamele, hea nagu kingitus
aatomipommi ning keemiarelva ning andnud temale võimu tühjendada kaasolevuste peale apokalüptilised vihakausid. Kuivõrd talle on kätte antud pea jumalik võim, ei või ta enam jääda pimedaks ning teadvustamatuks. Ta peab teadma midagi Jumala loomusest ning metafüüsilistest protsessidest, kui ta soovib mõista iseend ning seeläbi saavutada gnoosist Jumaliku kohta." (JUNG 2002:129) Siit nähtub selgesti Jungi mure ning hool - kuidas ometi mõtleks inimene eluga toime tulla, kui ta iseendastki aru ei saa? Ning - mis saab meist kõigist, kui meie üle valitsevad mõistmatud inimesed? Nii ongi tema soov tuua selgust varjatud jõudude osas, mis inimesi ,,liikuma" panevad. Järeldus Jungi teooriatest on selge - kui sisemine konflikt on juba metafüüsilisel tasandil maailmale omane, siis peab inimene talitama seda suurema ettevaatusega. Õieti omandab inimene Jungi siinse nägemuse kohaselt nii suure vastutuse, et see on pea võimatu inimloomusele kanda
annaabi.ee 
