Tõde ja Õigus II Terve tekst
Aga mina mõistan oma isa, kuigi ma pole
Rheini näinud. Rhein oli minu isa viimne eluunistus ja mina pidin selle unistuse teostama. Ma
teile vist rääkisin, kui tõite mulle härra Mauruse kirja. Aga pidage meeles, mis mina teile ütlen:
Kui teil kunagi on elus mõni suur unistus, siis teostage seda ise, ja kui te seda ise ei suuda, siis
loobuge, alistuge, aga ärge lootke teiste peale. Ärge lootke ei vennale ega pojale, õest või
tütrest rääkimata. Ükski ei teosta teiste unistusi, iseendalgi on neid rohkem kui suudab
teostada. Minu isa lootis minu peale, noh, ja mis ta sai? Teate, mis ta sai? Veel surisängil tema
poeg valetas talle, seda sai ta; uskuge või ärge uskuge, aga ta lausa valetas, sest ta tõotas oma
isa korjuse viia Rheini äärde, jah, seda tõotas ta. Ja see poeg olen mina. Mitte et ma selgi
silmapilgul oleksin uskunud -- te teate, vahel on niisugune usk, mis kestab ainult silmapilgu, või