Ilmar Laaban
(Aspel,1989)
Teose eessõnas on olemas Rroosi kirjanduslooline sugupuu. Marcel Duchamp tõi Rose Sélavy
kuju ja nime esimest korda avalikkuse ette 1917. aastal. Nimi on paragramm
prantsusekeelsetest fraasidest ,,c'est la vie" ja ,,arroser la vie"(Krull,1996). Rroosi on eriline,
tema eeskoste all hakkasid igapäevased esemed nagu riidenagid, labidad, jalgrattad,
turukorvid ja suhkrutoosid elama kunstiesemetena fantastilist iseelu. (Aspel,1989) Rroosi
Selaviste nime all sai temast Stockholmi pagulaseestlanna, kes mõnikord räägib võõrast keelt
nagu pagulasele paratamatu. Ta elab diskreetselt ilma silmnähtava tuluta teistele või iseendale
ja kõneleb veelgi diskreetsemalt, kuid ühe ausa eesmärgiga: mõelda oma keelega rangemalt,
loogilisemalt, pahatahtlikumalt, kui tavaliselt mõeldakse ajudega. Eestistudes on Rroosi
ühtlasi kosmopoliitselt paljundunud. Ta mäletab oma varasemat eksistentsi ja nii mõnedki