Kirjand - Ma istun oma mätta otsas ja vaatan maailma.
Mis rahuldust see neile pakub? Kas see on võimalus tähelepanu
saada? Kas on silmaga ilus vaadata seda, mida nad selle rüüstamisega
saavutanud on? Nemad lihtsalt on nii madalal ja ei vaata, mis
ümberringi toimub.
Vaatan ringi, vanalinnas. Tänaval kõnnivad mehed mustas, valges,
roosas. Keegi neist ei kõnele eesti keelt. Nad on välismaalased ja
tulnud siia oma silmaringi laiendama. Kas nemad on siis need õiged
inimesed kes samuti jälgivad maailma iseeenese ''mätta'' otsast? Kui
neile kõnnib vastu naine, silesäärne ja blond, nad vilistavad. Ka nemad
õpivad sedasi elu tundma.
Olen proovinud siin mätta otsas mõelda paljule. Üks mitmetest
mõttekaaslasteks oleks see et kas tõde on olemas? Tõe all pean silmas
pigem absoluutset tõde, millest on sunnitud lähtuma kõik inimesed
maapeal. Tavaline arvamus on, et selline tõde tõepoolest eksisteerib.
Mina aga olen kas siis oma rumalusest, püüdest erineda või
annaabi.ee 
