Suur rahvaste ränne
ristiusustamisest siiski Euroopa kultuuriruumi.
Slaavlaste levik
Taanlased, rootslased ja norralased olid normannid e. viikingid. Põhjala rahvaste
laienemine teistesse riikidesse sai alguse ülerahvastatusest, võitlushimust, seiklusejanust ja
seikluslustist, kuid ka rahulolematusest poliitiliste oludega (kuningavõimu tekkimine).
Tehniliseks eelduseks oli vana aerupaadi asendamine kiiluga paadiga (Gokstad. Iseberg), millel
oli tugevdatud põhjaplangutus kiilu jaoks ja mast purje hoidmiseks.
Esialgu (u 500 a-tel) elasid taanlased Taani saartel, Skänes, hiljem Jüütimaal. U. 600 aastatel
laiendasid svea kuningad oma võimu kogu Rootsi üle ja valitsesid (alates 650) koos
gotlandlastega Läänemere ruumi. Läänemeri oli 8. saj Rootsi sisemeri ning friisi kaubandusele
suletud. Norra jagunes osastiskuningriikideks, aga seal leidus ka talupojavabariike. 790 a