A.dumas Kolm musketäri terve raamat
Treville'i, oli ukse sulgenud,, «ja lisaks veel on olemas meie sõbra sõrmes särav suurepärane
teemant. Mis kurat! D'Artagnan on liiga hea sõber selleks, et jätta hätta oma
vennad, kandes ise sõrmes kuninglikku lunaraha.»
XXIX VARUSTUSEJAHT.
Kõige murelikum neljast sõbrast oli kindlasti d'Artagnan, kuigi temale kui
kaardiväelasele oli hoopis kergem varustust muretseda kui aadlikele, härradele musketäridele.
Nagu on võidud juba märgata, oli meie noor gaskoonlane ise1oomult ettenägelik ja
peaaegu ihnus, samal ajal aga ka (kuidas seletada seda vasturääkivust?) uhkeldaja. nii et
võis Porthoselegi silmad ette anda. Auahnuse rahuldamise murele lisandus d'Artagnanil
praegusel hetkel veel üks vähem egoistlik mure: hoolimata järelepärimistest, mis ta proua
Bonacieux' suhtes ette võttis, ei õnnestunud tal midagi teada saada. Härra de Treville oli
sellest kõnelnud kuningannale. Kuninganna ei teadnud, kus viibib noor kaupmehenaine ja