Kuningas Oidipus: kohtuprotsess
tuua, millega ma siis ukse lahti murdsin. Naise tuppa sisse pääsedes aga oli juba hilja -
ta rippus silmus kaelas laest. Ma karjatasin lausa hirmust ning võtsin koheselt ta laiba
alla. Ma ei suutnud mõelda. Haarasin siis naise kleidilt kuldsed preesid ning puurisin
need oma silmadesse.
Tunnid hiljem, kui ma lossist väljusin ootas mind Kreon. Ma ei julgenud temaga
rääkidagi. Olin tema vastu enne nii õel olnud. Palusin temalt ainult, et mind riigist välja
saadetaks. Isatapjaga pidi ju nii toimima. Ma olin ise seda kogu linna ees lubanud. Kreon
tahtis aga enne taevaselt teada, mis edasi tuleb teha.
Palusin ka oma lapsed minu juurde tuua, et neid veel katsuda saaksin ning, et nad
Kreonile üle anda. Lastel oli ju vaja kaitsjat, ja Kreon oli selleks suurepärane, sest ma ei
saanud enam sinna linna jääda. Oma laste juurde. Selliste kuritegudega hakkama
saanud mehele pole isegi silmus kaelas piisav karistus.