Isasel on tagakeha esimesed lülid helehallid, tagumised mustad, sabalisandid tagakeha tipus silmatorkavalt valged. Tiibade tipus olevad tiivatäpid on isasel kahevärvilised: tiiva pealmisel küljel valged, alumisel küljel aga pruunid. Emase tagakeha esimestel lülidel on seljapoolel väikesed kollakad laigud ning tagatiibade alusel olevad tumepruunid laigud on mõnikord ümbritsetud kollase sõõriga; ülemised sabalisandid on neil valged nagu isastelgi, tiivatäpid mõlemalt poolt tumepruunid. 9 Suur-rabakiil (L. pectoralis) on teiste rabakiilidega võrreldes natuke suurem ja jässakam. Isasel on laiem pea ja rindmik ning ühtlaselt jäme tagakeha, mis on alt must, kuid seljapoole esimesel kuuel lülil oranpunaste laikudega. Iseloomulik tunnus on suur sidrunkollane laik seitsmendal lülil
suuremad sansid partnerit leida kui omaette. Ka selgub jooniselt 9.12, et ühe konnaliigi turniiridel esines omapärane sünergeetiline efekt, st suured turniirid meelitasid emaseid kohale ühe isase kohta suhteliselt rohkem kui väikesed turniirid (joon 2). Kolmas hüpotees väidab, et isased väldivad mänguplatsidel grupiefekti abil vaenlasi, neljas hüpotees aga seda, et just emased eelistavad teatud paiku kui ohutuid, ja selle tõttu ei jää isastelgi muud üle kui koguneda samadesse kohtadesse. Lõpuks on mõned teadlased väitnud, et emased eelistavad turniire, kuna seal on isaste valik suurem ja järelikult ka rohkem geenikombinatsioone, mille hulgast oma järglastele isa valida. Polüandria kujunemise eeldused Polüandria on looduses palju kordi harvem nähtus kui polügüünia. See on kergesti seletatav eespool toodud põhjustega, mis omakorda tulenevad põhilisest sugudevahelisest erinevusest. Ent ometi polüandriat esineb