Mesilastelt saab ka mesilasvaha ja mesilasmürki. Mesilased on kõike olulisemad õistaimede tolmeldajad. Nad lendavad õielt õiele, teostades sel viisil risttolmlemist. Kodumesilane on tuntuim mesilane, keda kasvatatakse tarudes. Kärjekannudesse varuvad nad mett ja töödeldud õietolmu suira. Seal kasvab ka haue: munad, vastsed ja nukud. Peres on harilikult üks mesilasema, 1517 tuhat töömesilast ja ajuti 2002000 isamesilast ehk leske. Emamesilane Isasmesilane ehk lesk Minevikus arvati, et mesilased teevad pärast nukust väljumist kogu valmikuperioodi jooksul kindlat tööd, kuid see osutus vääraks. Mesilasi märgistades selgus, et mesilastel esineb ealine polüetism. Valmikuelu esimestel päevadel puhastab mesilane vanu kärjekanne ja silub neid läikima. 4 päeva vanuselt hakkab ta suiraga toitma täiskasvanud vastseid. 8 päeva vanuselt hakkab ta toitma ema, noori vastseid või emavastseid. Hiljem töötab ta
Metsad ja niidud. Osadel pesad kivide all. Levinud kõikjal üle Eesti. Suurimad sipelgapesad ulatuvad 2 meetrini. Keskmine kuklase pesa on 1 meetri kõrgune ning seal on ligi 100 000 putukat. Kuklaste toit On röövtoidulised, kes tapavad saaki oma võimsate lõugade ja näärmete poolt eritava mürgi abil. Kuklase pesahunnik. Kahe küüruga sipelgapesa. Sipelgate vastsed. Sipelgapesa. Küsimused Leia vasted mõistetele: ühiselulisus, mesilasema, isasmesilane, tööline. Mille poolest erinevad ühiselulised putukad teistest putukatest? Võrdle kodumesilase ja kimalase eluviisi.
nad panevad oma tiivad kokku, ja neid pole näha siis *mis on puruvanade teaduslik nimetus? kust nad sellise nime on saanud ? ehmestiivalised. Nimetus tuleneb sellest, et neil on kehapeal väikesed ehmed. *kirjuta mesilaspere liikmed ja nende ülesanded? Töölised ühed korjavad õielt nektarit ja õietolmu, teised teevad tarutöid. Mesilasema ta veedab kogu elu tarus ja lendab sealt välja üksnes paarumiseks või hiljem koos sülemiga, et uut elupaika otsida. Isasmesilane ehk lesk mesilasema viljastavad, pärast seda surevad. Astlata.