"isaslestal" - 1 õppematerjal

Sügelised - lestade esilekutsutud haigus, mis annab endast aeg-ajalt märku. See on vana haigus, mida on tuntud juba umbes 2500 aastat.

Kroonilisi diagnoosimata sügelisi nimetatakse kõnekeeles ka "seitsmeaastaseks sügelemiseks". 3 1. HAIGUSE OLEMUS JA NAKATUMINE Sügelised on parasitaarne nahahaigus, mille tekitajaks on silmaga vaevu nähtav (0,3-0,5 mm) pikk sügelislest Sarcoptes scabiei hominis. Lestal Sarcoptes scabiei hominis on ovoidne, dorsoventraalselt lamenenud keha. Emaslesta keha mõõtmed on 0,4 ja 0,3 mm, isaslestal 0,2 ja 0,15 mm. Fertiilne ehk paljunemisvõimeline emaparasiit tekitab päeva jooksul sarvkihti umbes 2 mm pikkuse käigu, kuhu muneb päevas 2-3 muna, produtseerides 4-6 nädalase eluea jooksul 40-60 muna. Arengutsükkel munast kuni uue muna tekkeni kastab 19 päeva. Emaslesta inimese naha pinnal liikumise kiiruseks on 2,5 mm/min ning päevas nahasse näritud käigu pikkuseks 0,5-5 mm. Emaslest toitub nahast, süües sarvkihti kuni 15 mm pikkusi käänulisi käike