Hariliku ebapärlikarbi elu ja ohustatus Eestis
ökosüsteemis.
Eestis võib harilikku ebapärlikarpi segamini ajada vaid suuremate jõekarpide isenditega.
1.2Sigimine
Harilik ebapärlikarp on keerulise sigimise ja arenguga selgrootu organism. Sugukõpseks
saavad nad 10-15-aastasena ning on tavaliselt lahksugulised, kuid ebasoodsates tingimustes
võib muutuda ka hermafrodiitseteks. Eestis elava hariliku ebapärlikarbi emased isendid
munevad juulis munad enda liistaklõpustele, kus need viljastatakse veega kandunud
isaskarpidest väljunud seemnerakkude poolt ning arenevad edasi pihtvastseteks e.
glohhiidideks. Umbes kuu aja pärast vabanevad vastsed lõpustelt ning peavad leidma
võimalikult kiiresti endale vaheperemehe, kelleks on Eestis asuva hariliku ebapärlikarbi jaoks
tavaliselt jõeforell. Parasiteerivad glohhiidid püsivad vaheperemehe lõpustel kuni järgmise
aasta kevadeni ning vabanevad temast mais või juunis. Pärast moonet langevad nad veekogu
annaabi.ee 
