Inimgeograafia raamatu esimese osa kokkuvõte
oli majandusregioonide ja neid kujundavate majandusprotsesside uurimine. See kergitas
muidugi küsimuse regiooniteaduse ja senise majandusgeograafia vahekorrast.
uus arusaamine regioonist. Regiooniteadus pidi kasutama uut arusaamist regioonist,
mille lsard välja arendas. Tema järgi on regioon suhetep6imik, mis katab teatavat ruumiosa ja
s6ltub selle ruumiosa omadustest. Seda tüüpi regiooni hakati hiljem nimetama
funktsionaalregiooniks. Ähmaselt kujutati seda ette juba ammu enne Isardit, näiteks Fawcetti
ja Christalleri toodes, kuid alles Isardil omandas funktsionaalregiooni m6iste n6utava selguse
ja täpsuse. T6si, Isard käsitles ainult
majanduslikke funktsionaalregioone.
Regiooniteaduse meetodid.
Isard töötas valja ka regiooniteaduse meetodid.
P6hilisena nagi ta Wassili Leontjeffi rajatud input-output analüüsi meetodit, mis praeguseks
on arenenud rahvuslikuks või regionaalseks arvepidamiseks. Kui meetodit rakendada tervele