See kergitas muidugi küsimuse regiooniteaduse ja senise majandusgeograafia vahekorrast. uus arusaamine regioonist. Regiooniteadus pidi kasutama uut arusaamist regioonist, mille lsard välja arendas. Tema järgi on regioon suhetep6imik, mis katab teatavat ruumiosa ja s6ltub selle ruumiosa omadustest. Seda tüüpi regiooni hakati hiljem nimetama funktsionaalregiooniks. Ähmaselt kujutati seda ette juba ammu enne Isardit, näiteks Fawcetti ja Christalleri toodes, kuid alles Isardil omandas funktsionaalregiooni m6iste n6utava selguse ja täpsuse. T6si, Isard käsitles ainult majanduslikke funktsionaalregioone. Regiooniteaduse meetodid. Isard töötas valja ka regiooniteaduse meetodid. P6hilisena nagi ta Wassili Leontjeffi rajatud input-output analüüsi meetodit, mis praeguseks on arenenud rahvuslikuks või regionaalseks arvepidamiseks. Kui meetodit rakendada tervele riigile, siis on see rahvuslik arvepidamine; rahvusliku arvepidamise korraldamine on
Isard pani aluse regiooniteadusele, mille ülesandeks oli majandusregioonide ja neid kujundavate majandusprotsesside uurimine. Uus arusaamine regioonist. Regiooniteadus pidi kasutama uut arusaamist regioonist, mille lsard vä1ja arendas. Tema järgi on regioon suhetepõimik, mis katab teatavat ruumiosa ja sõltub selle ruumiosa omadustest. Seda tüüpi regiooni hakati hiljem nimetama funktsionaalregiooniks. Seda kasutati ähmaselt juba Fawcetti ja Christalleri töödes, kuid alles Isardil omandas funktsionaalregiooni mõiste nõutava selguse ja täpsuse. Seni mõisteti regiooni eeskätt kui tükki Maa ruumist. Funktsionaalregioon on aga eeskätt (majanduslike) suhete põimik ja alles seejärel ruum, mida see põimik katab. Ei pea olema kordumatu. Regiooniteaduse meetodid: rahvuslikuks voi regionaalseks arvepidamiseks. Isardi vastuvõtmine. Inimgeograafid küll lugesid Isardi teost ja õppisid sellest palju, kuid ei
annaabi.ee 
