Seda tüüpi regiooni hakati hiljem nimetama funktsionaalregiooniks. Seda kasutati ähmaselt juba Fawcetti ja Christalleri töödes, kuid alles Isardil omandas funktsionaalregiooni mõiste nõutava selguse ja täpsuse. Seni mõisteti regiooni eeskätt kui tükki Maa ruumist. Funktsionaalregioon on aga eeskätt (majanduslike) suhete põimik ja alles seejärel ruum, mida see põimik katab. Ei pea olema kordumatu. Regiooniteaduse meetodid: rahvuslikuks voi regionaalseks arvepidamiseks. Isardi vastuvõtmine. Inimgeograafid küll lugesid Isardi teost ja õppisid sellest palju, kuid ei võtnud vastu põhilist: et regiooniteadus üldmajandusgeograafiana on uue majandusgeograafia tuumik. Willian Alonso. Pani tähele, et eksisteerib sõltuvus maakasutuse iseloomu ja linnakeskuse kauguse vahel: Maakasutuse iseloom = f (kaugus linna keskuseni) Tähtsus: - koos umbermõtestatud Thüneni väidetega kujutas ta endast majandusregiooni sisemise
Kui meetodit rakendada tervele riigile, siis on see rahvuslik arvepidamine; rahvusliku arvepidamise korraldamine on tiinapaeval iga endast lugupidava riigi statistikateenistuse uks tahtsamaid iilesandeid. lsard soovitas meetodit aga regionaalse arvepidamise vormis, rakendatult regioonide uurimiseks. See on küll m6nev6rra raskem ja praegu veel mitte praktilise statistika, vaid ikkagi majandusteaduste, eelk6ige regiooniteaduse ülesanne. William Alonso. Isardi üks teenekamaid 6pilasi oli majandusteadlane William Alonso, kellelt ilmus 1960. aastal artikkel "Linna kinnisvaraturu teooria. Alonso, olles kaasatud linnade kavandamisse, regionaalprojekteerimisse, tegeles linnade kinnisvaraturuga ja seda m6jutava maakasutusega linnas. Ta pani Uihele, et eksisteerib s5ltuvus maakasutuse iseloomu ja linnakeskuse kauguse vahel: Maakasutuse iseloom =f(kaugus linna keskuseni).