KARL PÄRSIMÄGI
Peagi muutus värvikäsitlus
jõulisemaks ning kontrastsemaks, ruumilisus tajutavamaks: Maastik (1933),
Petseri klooster (1934, õli). 1930 aastate keskel maalitud Talutuba soemüüriga,
Kollased lilled sinisel (mõlemad maalid u.1935, õli) ja muud teised on säravad ja
erksad. Kui värvigamma hiljem pehmenes, sugenes lähitoonide kooskõlasid
(Natüürmort roosa päevavarjuga, Daam rohelises rohelisel - mõlemad 1936,
õli). Viimaseis kodumaal valminud teoseis Isaportree ja Natüürmort (mõlemad
1937, õli) on vorm saavutanud senisest suurema plastilisuse. Pariisis loodud
maalid on varaseimast õhulisemad ja varjundirikkamad - Nõjatuv akt (1938, õli,
asub A. Starkopfi muuseumis), Lugeja (1939, õli).
Pärsimäest endast pilte:
Pärsimäe autoportreed (maalis iseennast):
Mõningaid tema teoseid:
Tüdruk kuuvalgel (1935-1937) Prantsuse köök
Lamav naisakt (1938,
õli)
Ortodoksi kiriku interjöör
(1934)