Onomastika, nimekorraldus
Tartu rahuga tulid Eesti Vabariigi koosseisu õigeuskliku elanikkonna
enamusega maa-alad Petserimaal ja Narva taga, mis varem olid kuulunud
Vene kubermangude halduspiirkonda. Üheks nende alade eripäraks oli
perekonnanimede puudumine suurel osal rahvastikust. Kasutati traditsioonilist
venepärast isikunimesüsteemi, kus isiku nimi koosnes ees- ja isanimest.
Ametlikus asjaajamises sünnitas see raskusi, seda enam, et õigeusu
traditsiooni kohaselt kippusid eesnimed ja sellele vastavalt isanimedki
korduma.
4. aprillil 1921 võttis valitsus vastu seaduse Petserimaa ja Narva taguste
valdade elanikkude perekonnanimede kohta (RT 1921, 26, 21). Seal
alaliselt elavad Eesti kodanikud, kel puudus perekonnanimi, pidid selle võtma
siseministri määratud tähtajal ja korras. Valitsuse täiendava määrusega (RT
1921, 58) seati tähtajaks 1. jaanuar 1922. Nimede andmiseks moodustati
kolmeliikmelised komisjonid valdades ja Petseri linnas siseministeeriumi
esindajate juhtimisel