Lydia Koidula
Koidula nime andis C. R. Jakobson, sest see tähendab
koiduaega
laulupeoga
põhižanriks isamaaluule, luuletused, proosa
kõige väärtuslikum on isamaaluule
luulet iseloomustab tunderõhulised laused,
apostrofeerimine, kõigi heakõla vahendite rõhutamine,
ulatuslik personifikatsioon, rohked võrdlused ja metafoorid
„Emasüda“- ema on meile alati kõige kallim.
„Mu isamaa on minu arm“- isamma jääb meile alati
armsaks,
„Tee lahti!“- armastatu peab oma südame avama, et tõelist
armastust tunda.
„Ei ma jõua“- kui armastus on väga suur, on raske sellest
lahti lasta.
1. üldlaulupeol lauldi laulu „Mu isamaa on minu arm“
Laul on populaarne, sest see laul oli NSV ajal Eesti hümn
Kirjavahetus F. R. Kreutzwaldiga
Eesti teater sündis 1870. aastal Tartus, kui etendati Lydia