Jahindus
umbkaudu 7500 liikmega. VS ,,Jõud" jahindusklubides oli veidi üle 2000 liikme. Vabariigi
umbkaudu 4 miljoni hektari suurune jahimaa-ala oli kogu ulatuses kinnistatud
jahindusorganisatsioonidele jahipidamiseks ja majandamiseks. 1967. aastal loodi Eesti
NSV Jahimeeste Selts.
Peamisteks jahiobjektideks olid jänes, vee-, soo- ja metsalinnud. Lindudest kütiti rohkem
tetri, neppe ja parte, vähesel määral hanesid, erilubade alusel lubati lasta kevadel mängult
isametsist. Suurimetajatest kütiti erilubade alusel põtru, metskitsi ja metssigu, harvemini
karusid. Jahti peeti ka metsnugistele, mäkradele, saarmastele ja teistele karusloomadele
ning kiskjatele huntidele, rebastele ja kährikkoertele. (Mäting 1961) Eesti NSV-s oli
lubatud ainult sportlik jahipidamine. Jahisaaduste müümine ja ostmine oli keelatud.
(Mäting 1961)
11
2. Jahindus tänapäeval Euroopas
annaabi.ee 
