Eesti pulm ennemuiste
Kui pulmad aga peigmehe süül ära jäid, kuulusid kingid
justkui kahjutasuks pererahvale.
Kingituse sai ka kosilane tavaliselt kindad, mille kinkimine oli sümboolne viis näidata, et
mõrsja on talle oma käe andnud. Tähendusega kingitus oli ka vöö see oli ühendamise märk.
Sellega seoti kokku kindad või sokid, mida kingiti. Kui pruut kosilast väga ootas, sai
peigmees rohkem kingitusi kingitusi võisid saada ka mehe perekonnaliikmed. Kindlasti ei
jäetud tähelepanuta isameest, kelle osa kogu kosjas käimises oli suur.
Pärast kosjasid peigmehed lahkusid ja öö veedeti üksi.
Järgmine etapp oli kirikumõisa õpetaja juurde minemine. Seal pidid noored piiblit või
lauluraamatut lugema. Kui lugemisega hakkama ei saadud, saadeti noored tagasi koju
lugemist õppima. Alati ei olnud õpetajad nii karmid, kuid Issameie palve pidi eranditult peas
olema.
Pärast lugemist vahetati õpetaja juures sõrmused, mis siis laulatusel jälle tagasi vahetati.